Dragon viib kosmosesse superarvuti

Rahvusvahelise kosmosejaama arvutusvõimsus pole just suurem asi – astronaudid askeldavad seal vahel sülearvutitega, kuid teadusandmed saadetakse kohe edasi Maale ja arvutada on mõistlikum arvutuskeskustes. Kuid nüüd saadab NASA eksprimendi käigus kosmosesse HPE Apollo 40 klassil põhineva vedelikjahutusega arvuti. Uue arvuti teadusprojekti pikkuseks on üks aasta, mis on ka umbes see aeg, millega kaugemas tulevikus kosmoselaevad Marsile lendama võivad hakata. Kuna side Marsiga orbiidi vastaskülgedel võtab aega umbes 20 minutit (ehk edasi-tagasi 40 minutit), siis võib selliste pikamaa lendude jaoks arvutusvõimsusest kasu olla, et eriolukordades õigeid otsuseid teha saaks. Kosmosesse peaks SpaceX Dragon startima juba saabuval esmaspäeval, 14. augustil.

Põhjalikumalt pajatab Neowin ja HPE.

SpaceX ilmselt lahendas tankimisplahvatuse

SpaceX’i viimati suure tulevärgi saatel tankimise käigus õhku lennanud Falcon 9 raketi õnnetuse võis põhjustada see, et oksüdeerija – vedel hapnik – jahtus liigselt ja tahkestus. Kuidas see omakorda täpselt plahvatuse põhjustas ei selgitata, kuid liigse jahtumise põhjustas vedel heelium, mida hoitakse veel madalama temperatuuri juures lähestikku.

Põhjalikumalt loe Engadget’ist.

Windows’i telefonid hakkavad Androidi rakendusi otse jooksma?

Poola häkkeril õnnestus “vanglast vabastatud” (jailbreaked) Windows 10 telefonile installida Google Play ja tulemuseks võib olla nii Windows 10 telefonide häving (tarkvaraarendajad ei näe nende pärast enam üldse vaeva – loobuvad täielikult Windowsi API kasutamisest, sest Androidi rakendused toimivad otse, aga vb mitte väga stabiilselt) kui õitseng … sest kasutajad avastavad, et Androidi asju saab kasutada (ja kui hästi läheb, siis mugavalt). Põhjalikumalt pajatab (ja ironiseerib) The Register.

Gmailis saatmise tühistamine nüüd ametlik

Gmaili kasutajatel on aastaid olnud võimalik Labs lisadest aktiveerida võimalus viivitusega saatmiseks – valitud viivituse jooksul on võimalik kirja saatmist tagasi võtta ja see on ülikasulik, sest kogemata klõpsatud saatmine või hetk peale saatmist meelde tulnud kirjutamata jäänud asi võivad olla ühed tüütumad asjad üldse. Nüüd lõpuks on Gmail teinud viivitusega saatmise osaks teenusest endast, enam pole see kuskil nukataga lülitatav katseline lisavõimaalus, vaid ametlikult toetatav võimalus.

Põhjalikumalt pajatab PC World.

Gates toetab avatud “koodi”

Ootamatult on Bill ja Melinda Gates’i fond muutnud oma suhtumist ja nõuab edaspidi, et kõik nende fondi rahastatud teadusuuringute tulemused avaldataks otse avatud ligipääsuga teadusajakirjades (Open Access). Kahe aastase üleminekuaja jooksul on lubatud kirjastajatel kasutada ka ühe aastast piiratud ligipääsuga lähenemist, kus aasta peale avaldamist teadusmaterjal peab saama üldiselt kättesaadavaks, aga 2017. aastast nõutakse avaldatule üldist kättesaadavust koheselt avaldamisel. Huvitav kas kasutajate hüvangut soodustava avatud mudeli eelistamine jõuab varsti ka Gates’i tarkvaraimpeeriumi maadele?

Põhjalikumalt pajatab Register.

WhatsApp juht toetas FreeBSD’d

FreeBSD projekt sai miljoni dollarilise (€800 000) annetuse ühelt WhatsApp kaasautorilt Jan Koum. Üle kahekümne aasta tegutsenud FreeBSD fondile on see ajaloo suurim üksik annetus ja Jan Koum tegi selle, sest FreeBSD uurimine aitas tal nooruspõlves koguda teadmisi, mis on tal aidanud jõuda tänasele tasemele.

Põhjalikumalt pajatab Softpedia.

Linuxi tuuma arendaja Dimitri Monakov vahistati

Linuksi kerneli arendusel osalev Dmitri Monakov arreteeriti protestil Ukraina vastase sõja vastu. Mees vahistati 15 päevaks politsei käskude eiramise eest. See ei ole meiele esimene intsident, sest 2013 aasta suvel vahistati ta demokraatia nõudmise eest.

Põhjalikumalt pajatab The Mukt

Telefonipanga uus turvameede – hääletuvastus

Telefonipangas küsitakse paroolikaarti? Nõrk! Briti pank Barclays tõi välja hääletuvastusega telefonipanga. Hääle biomeetriline tehnoloogia Nuance’i varamust viiakse senise kitsa ringi eliitpanganduse klientidele lisaks kõigi 12 miljoni Barclays panga tavalise kliendi käeulatusse. See on loogiline samm arvestades, et lihtsad paroolid ei suuda enam ammu lahendusi kaitsta – hääletuvastus lisab täiendava turvalisuse ja ei võta täiendavat vaeva, sest aitab kliendi esimeste kõne alustavate tervitusssõnade analüüsimisest.

Põhjalikumalt pajatab The Register.

Uuring: MS Office’it paljud töötajad peaaegu ei kasuta

Kuigi firmadel on kombeks kõigile kontoritöötajatele Microsoft Office’id paigaldada, siis väga paljud kontoritöötajad seda tarkvara peaaegu ei kasuta. Kolme kuulise uuringu läbi viinud SoftWatch uuris seisu 51 üleilmses firmas esindamas 148 500 töötajat – selgus, et kümnest töötajast seitse ei kasutanud ühtki programmi palju, vaid peamiselt vaatasid või tegid väga väikseid muudatusi. Keskmine töötaja kasutas päevas 48 minutit MS Office tarkvara ja sellest lõviosa langes e-postikliendile Outlook, mis omastas 68 % kasutusajast. Excel järgnes kõigest 17 % osakaaluga, mis vastab 8 minutile päevas. Word’i ja PowerPoint osaks jäi vastavalt vaid 5 ja 2 minutit. Lõppjäreldusena leiti, et programmide üleüldine litsenseerimine ei õigusta end enam tänase töökultuuriga – mõned kasutajad ei tarvita programme üldse, paljud kasutavad ainult vaatamiseks ja suur osa vaid kergeteks muudatusteks. Ulatuslikult kasutajaid on vaid väike vähemus. Tõenäoliselt tasuks kaaluda alternatiive – jätta litsentsid vaid ulatuslikele kasutajatele, ülejäänud võivad e-posti vaadata veebist ja samuti vaadelda seal dokumente ilma märkimisväärse ebamugavuseta. Tõenäoliselt tasub kaaluda alternatiivina Google Apps’i või Office 365 kasutamist paljudele töötajatele.

Põhjalikumalt pajatab PC World.

Microsoft luges kasutaja e-posti

Microsoft tunnistas, et luges blogija Outlook.com postkasti sisu. Seega pole firma parem kui Google, mille tarkvara Gmaili postkastide sisust märksõnu leiab, et reklaame kuvada. Vaid veel hullem: Microsoft luges konkreetse kasutaja postkasti sisu, et leida oma endist töötajat, kes võis viia infolekkeni firmast. Info tuli ilmsiks kohtuasjas, kus süüdistatakse endist Microsofti Liibanoni kontori venelasest töötajat Windows 8 koodi lekitamises. Anonüümseks jäänud blogija postitas mõne rea lähtekoodist ja veel avaldamata Windows 8 kuvapilte. Tehniliselt võttes oli Microsoftil ilma kohtu loata õigus lugeda kasutaja posti, sest litsentsilepingus on sees vastavad seda lubavad punktid. Igatahes, see info asetab Microsofti sõnumisaladuse pidamise väga halba valgusesse ja peaks lõpetama firma poolse süüdistuste pildumise Google suunas – viimane vähemalt skannib kirju automaatselt, tegu pole sihipärase konkreetsete kasutajate järel nuhkimise, vaid üldise programmilise tegevusega.

Põhjalikumalt pajatab BBC.